Villaste mähkmekatete lanoliinitamine – kas tõesti nii keeruline?

Villased mähkmekatted ning nende lanoliinitamine võib paljudele lapsevanematele esmapilgul tunduda midagi ilmatuma keerulist, tüütut ja ning mitte töökindlat. Skeptilised olime alguses ka me ise. “Kuidas saab vill olla veekindel?” “Mis mõttes ei vaja pesu?” “Lanoliinitamine? See tundub mingi hull mässamine ju, ei mina küll ei viitsi.”

Aga mida enam meid hakkasid villakatted köitma kui midagi eriti “ökot”, siis sportlikust huvist tuli lõpuks ise järgi proovida. Ja ausalt – see oli parim otsus üldse! Samasugust reaktsiooni oleme kuulnud eranditult kõikidelt emadelt, kes on avastanud enda jaoks meriinovillased mähkmekatted. Armastus esimesest kasutuskorrast, kui nii võiks öelda. Need hingavad, ei haise, on pehmed ning mugavad, ei leki, on niiiiii ilusad ning tõenäoliselt kõige loodus- ning beebisõbralikum mähkmelahendus, mida kasutada!

Kuna vill vajab erihooldust, siis ei tohi meriinovillaseid mähkmekatteid kindlasti pesta pesumasinas koos teiste riidest mähkmete või mähkmesisudega! Jah, villaste mähkmekatete hooldus küll erineb tavaliste PUL mähkmekatete ning taskumähkmete hooldusest, kuid see ei ole kuidagi keerulisem. Vastupidi – vill on tegelikult oma omadustelt isepuhastuv, kuna selle koostises olev lanoliin muudab villa mustust tõrjuvaks ja vett hülgavaks ning seega ei vaja villakatted üldse nii tihedat pesu. Nimelt lagundab villas sisalduv lanoliin uriini soolaks ja veeks, mistõttu piisab täiesti sellest, kui kasutuskordade vahepeal mähkmekate lihtsalt veidi kuivama ja tuulduma riputada. Tõeliselt ökonoomne! Mähkmekatteid pese siis, kui nad on tahkema kraamiga kokku saanud või kui mähkmekate on väga märg ja lõhnab tugevalt ning vajab lanoliinitamist.

Et säiliksid villakatete vetthülgavad ning antibakteriaalsed omadused, tuleb neid aeg-ajalt uuesti lanoliiniga töödelda, sellest annab märku nende lekkikindluse vähenemine, aga ka ebameeldiva lõhna teke. Esmapilgul võib see tunduda midagi väga keerulist ja tüütut, kuid tegelikult on lanoliinitamine kiire, lihtne ning mitte mingisugust erilist vaeva nõudev protseduur.

Lanoliin ehk villarasv saadakse pärast lamba pügamist villa seest. Õnneks on tänapäeval mähkmekatete lanoliinitamieks vajaminev lanoliin kenasti saadaval juba puhtal kujul. Puhas lanoliin on vaha, mis sulab 36°C juures. Kui see tundub kasutamiseks liiga tahke, kasuta sulatamiseks fööni (madalal kuumusel). Kui lanoliin on liiga vedel, hoia seda mõnda aega külmkapis. Oma niisutavate ning antibakteriaalsete omaduste tõttu kasutatakse lanoliini ka nahahoolduses ning kosmeetikas. Näiteks on paljudele emadele teada-tuntud Purelan salv toodetud just lanoliinist.

Kui oled otsustanud villastele mähkmekatetele võimaluse anda, siis uhiuusi mähkmekatteid üldjuhul kohe lanoliinitada tarvis pole ning need on juba töövalmis. Muidugi sõltub see aga palju ka kangapartiist, kui kaua kate vastu peab ning millal oleks tarvis lanoliinitamine ette võtta. Mõni kate võib kohe veidi lekkida ja vajab kohest lanoliinitamist, kuid mõnda katet saab kasutada mitmeid kordi.

Villaste mähkmekatete lanoliinitamine

1. Kui villane mähkmekate on lekkima või lõhnama hakanud, siis kõigepealt pese mähkmekatted spetsiaalselt villa pesuks mõeldud vahendiga korralikult läbi. Võib pesta masinas villapesuprogrammiga, kuid sel juhul on oluline, et masinas oleks villaseid asju piisavalt – vastasel juhul ei teki hõõrdumist ning asjad ei saa korralikult puhtaks. Õrn käsipesu on väga tõhus. Kuid kindlasti väldi tugevat hõõrumist (vill muutub vildiks) ning väänamist!

2. Mähkmekatete lanoliinitamiseks vajad 1 liitri kuuma vee kohta 1 tl puhast lanoliini ja natuke seepi (näiteks 1 tl seebihelbeid või paar tilka õrna villapesuvahendit või natuke beebiseepi – vali toode, mis ei sisalda palju lisaaineid).

3. Kõigepealt tuleb lanoliin väheses kuumas vees lahustada. Et tekiks ühtlane emulsioon, pead lisama seebihelbeid. Sega seni, kuni segu on ühtlaselt piimjas.

4. Vala emulgeerunud segu kokku ülejäänud veega, lase jahtuda 30-kraadini. Liiga kuum vesi võib põhjustada villa “vildistumist” ning kokkutõmbumist – seda just suure ja äkilise temperatuurivahetuse tõttu. Samuti on meie kogemus näidanud, et vee ja lanoliinisegu temperatuur peaks olema võimalikult sama – nii väldid seda, et lanoliin “ehmatab” ning uuesti tükki läheb.

5. Lase mähkmekatetel lanoliinisegus 4-5 tundi liguneda. Lanoliinisegusse pannes võib pestud mähkmekate olla märg.

6. Võta katted lanoliinisegust ja loputa korraks veel puhta veega läbi. Pigista välja üleliigne vesi. Ära vääna! Et vett paremini välja saada, võid katteid rätiku sees rullida. Samuti võid katted voltida rätikusse, asetada need põrandale ning peale astudes oma keharaskusega üleliigse vee välja pigistada.

7. Kuivata mähkmekatteid tasasel pinnal, nii säilitab vill paremini oma vormi ning ei veni välja.

Peale kuivamist võivad Sinu värskelt lanoliinitatud mähkmekatted tunduda veidi kleepuvad. See on normaalne ning kaob peale paari kasutuskorda.

Korda lanoliiniga töötlemist regulaarselt, üldiselt on optimaalne 1x kuus. Tihedus sõltub suuresti ka sellest, kui tihti katteid kasutada ning kui palju Sul neid parasjagu kasutuses on. Lanoliinitamise vajadusest annab märku mähkmekatete lekkekindluse vähenemine.

Üks nipp veel. Ehk oled märganud, et kaubanduses on saada ka erinevaid juba valmis lanoliinisegusid, nt sprei pudelis. Äärmiselt head ja tänuväärsed abimehed, kuid kindlasti ei asenda sprei täielikku lanoliinitamist! Taolised valmis segud on mõeldud taastamaks ja suurendamaks villaste mähkmekatete veekindlust märjas tsoonis pesude ning täieliku lanoliiniga töötlemiste vahel.

Loodetavasti aitab ning julgustab see samm-sammult õpetus nii mõndagi skeptikut (nagu me ise kunagi olime). Meriinovillased mähkmekatted tõepoolest ON uskumatult pehmed, mugavad, töökindlad ning ökonoomsed! Ning anna siis teada, kui kiiresti Sinu vaimustus saabus 🙂 Mõnusat katsetamist!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga